Autor:
Microsoft Copilot

Bioloogiline taimede kasvu stimulaator parandab mulla kvaliteeti ja võitleb kahjuritega

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli teadlased on alustanud uue kaheaastase projektiga „Bioloogiline taimekaitsepreparaat“, mida rahastab ringmajanduse meetmest Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  
 

Vinass on pärmi tootmise kõrvalprodukt – pärmi kasvukeskkonnast vaakumaurutamise teel saadud kontsentraat, mida kasutatakse maheväetisena põllumajanduses, kuid bioloogiliste taimekaitsepreparaatide tootmiseks veel mitte. Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas arendada välja pärmitootmise jääkproduke kasutades toode, bioloogiline taimede kasvu stimulaator. 

Muld on üks tähtsamaid piiratud ressursse, olles samal ajal oluline süsiniku säilitaja Maal. Euroopa Liidu seadusandluses vastuvõetud strateegiate eesmärk on vähendada pestitsiidide kasutamist 50% võrra ja keskenduda mahepõllumajanduse arengule. Üheks võimaluseks siin on bioloogiliste tõrjevahendite arendamine. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli teaduril Anne Menertil on varasemast olemas koostöökogemused seeneperekonna Trichoderma  tüvede kasutamisega. Trichoderma sobib ka bioväetisteks ja biostimulantideks, kuna seeneperekond toodab antimikroobsete omadustega sekundaarseid metaboliite ja ensüüme, suudab kiiresti koloniseerida risosfääri ja talub hästi erinevaid keskkonnategureid. Samuti on meie teadlastel oskusi ja kogemusi põhjalikult uuritud ja kirjeldatud mullabakteri Pseudomonas putida kasutusvõimaluste potentsiaali osas.  

Projekti teine eesmärk on parandada komposti omadusi seene- ja bakteritüvede abil. Selleks kasutatakse tootmisüksuste reoveesetteid või muid sobivaid substraate (nt teraviljajäätmed) ja segatakse need seene- ja bakteriperekondade esindajatega. Tulemusena saadakse parendatud kompost, mis asendaks suure süsinikujäljega turbakaevandustes kaevandatavat turvast istikute kasvatamisel. Turbakaevandused katavad Maa pinnast küll vaid 3%, kuid nendes on tallel kaks korda rohkem süsinikku kui kõigis metsamassiivides kokku. Üks hektar turbakaevanduse all olevat maad paiskab aastas õhku 10-30 tonni süsinikdioksiidi. Eesti püüab soodustada märgalade säilimist ja nendel süsiniku sidumist. Parendatud kompostis on võimalik tõsta ka segu toitaineterikkust.

Bioloogilise taimekasvupreparaadi välja töötamine koosneb nii erialase teaduskirjandusega tutvumisest, potikatsete planeerimisest kui preparaadi katsetamisest. Projekti esimesi tulemusi oodatakse 2026. aasta lõpuks. 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tiksu naised teaduses päeval

Tartu Ülikoolis peetakse teemanädalat „Naised teaduses“ ja arutletakse võrdse kohtlemise voliniku vajaduse üle

Tiksu naised teaduses päeval

Tartu Ülikoolis tähistatakse juba viiendat korda päeva „Naised teaduses“

TÜ seinakalender - digikoristuskuu

Digikoristuskuu: sel nädalal vaata üle kasutusel olevad keskkonnad